Hoonete mistahes elementide tehniliselt õige hüdroisolatsiooni läbiviimine on tee ehitiste usaldusväärsuse, pikka eluea ning normaalse ekspluatatsioonini. Hoone kauakestvuse ja vastupidavuse eesmärgil tuleb läbi viia üks peamistest ehitusoperatsioonidest – hüdroisolatsioon. Vundamendi ehitamine on põhiliseks etapiks kogu ehituskampaania käigus, seetõttu tuleb selle rajamisse suhtuda maksimaalselt vastutustundlikult.

Valides vundamendi rajamiseks ehitusmaterjale ning kaitsekatteid, tuleb eelkõige lähtuda pinnase iseloomust, niiskusest, selle külmumise sügavusest ning ümbruskonna kliimatingimustest. Suurem osa vundamendi jaoks kasutatavatest ehitusmaterjalidest (betoon,tellis, mineraalkrohv), on poorse struktuuriga, mis võimaldab kergesti niiskust läbi lasta. Vundamendi hüdroisolatsiooni madal kvaliteet põhjustab väga sageli selle kõrget niisutust, mis on hallitusseene tekkimise põhjuseks ning on samuti lekete esmapõhjuseks, mille tagajärjel aja möödudes algab lahuse väljauhtumine, mis omakorda viib kogu ehitise lagunemisele.

Suureks probleemiks võib samuti olla ka vee külmumine betoonist vundamendi poorides. Paisudes, lõhub vesi vundamenti. Seetõttu ei soovita me vundamendi hüdroisolatsiooni pealt kokku hoida. Niiske vundamendi ning keldris vee esinemise probleemi lahendamiseks pöörduge kontsultatsiooni saamiseks kvalifitseeritud spetsialistide poole kellel on vajalik kogemus ehituses antud piirkonnas, konkreetsetel pinnastel.

Valides hüdroisolatsiooni liigi ärge orienteeruge ainult põhjavee tasemele, pange tähele, et põhjavee tase ei ole püsiv. Põhjavee tase tõuseb alati ehituse ajal ning kuivendustööde läbiviimise ajal. Samuti mõjub põhjavee tasemele ehitise tiheduse tõus, jõesängide muutus, tehisjärvede seade isegi ühe kilomeetri kaugusel ehitusplatsist jne. Spetsialistid soovitavad läheneda vundamendi ja soklikorruste hüdroisolatsiooni küsimusele kogu vastutusega.

Isegi siis, kui põhjavee tase on sügaval – kindlustunne ei ole kunagi liigne, hüdroisolatsioon pole veel kunagi üleliigne olnud. Seda enam, et ilma spetsialisti arvamuseta on üleujutuse põhjust on üsna raske leida: algajale võib põhjavesi tunduda tõusuveena ja vastupidi. Mis määrab hüdroisolatsiooni süsteemi valiku, tööde raskust ja mahtu? Suuremal määral vundamendi materjal ning kui asi puutub remonti ja taastustöödesse, siis ka materjali seisukord, kvaliteet, kuluvus ja deformeerumine.

Vundamendi ehitamiseks enim kasutatavad materjalid on betoonid, millel on järgmised omadused: tihedus, veekindlus, külmakindlus, vastupidavus atmosfäärinähtustele.

Keldriruumi uputamist või niiskumist võib ära hoida ainult kvaliteetne hüdroisolatsioon.

Eksisteerib mitmeid hüdroisolatsiooni liike ja materjale. Kuid nii üllatav, kui see ka poleks, on traditsioonilised meetodid mineraalsete, epoksiidsete ja polüuretaansete koostiste kasutamisega ei ole võimelised täiel määral hakkama saada lekke probleemidega, eriti kõrge põhja- ja tõusuvee taseme korral.

Antud probleemi parimaks lahenduseks on vundamendi, soklikorruse ja keldriruumide hüdroisolatsioon polükarbamiidi elastomeersete membraanidega. Polükarbamiid võimaldab kõigest 15-20 sekundiga paari millimeetrise paksusega plastikmähise moodustumist ruumi ümber, mis kujutab endast õmblusteta lauskatet , suurepärase kohandumisega peaaegu iga ehitusmaterjaliga.

Samuti erineb polükarbamiid vastupidavusega, spetsialistide prognooside järgi võib sellise katte eluiga ulatuda kuni 50 aastani.

Tuleb arvestada, ,et põhjavee kõrge taseme korral ei ole soovitatav ehitada plokk- või tellisvundamente. Selliste vundamentide probleem seisneb õmbluste olemasolus, mis viib niiskuse läbilaskvuseni, järelikult niiskuse ja hallitusseente tekkeni. Sellisest olukorrast on ainult üks väljapääs – vähesüvendatud vundamendid terviklikest metallobetoonsetest plaatidest kahekordse tugevdusega (ülal ja all) , mis asetatakse liivast, räbust või peenkruusast allapanule. Individuaalsed ehitajad kasutavad tihtipeale just sellist vundamendi liiki, kuna ta on maksimaalselt lihtne ja tehnoloogiline ning on samuti optimaalne hinna ja kvaliteedi suhtes. Kelder soovitatakse ehitada tervikuna ning selle ehitamisel kasutada hüdroisolatsiooi tsemente.

Kui teil on aga vaja teostada juba olemasoleva keldri või betoonsetest plokkidest monteeritava vundamendi hüdroisolatsioon, esimese asjana teostage õmbluste tsementeerimise ning töödelge neid hüdriosilatsiooni seguga. Abiks antud keerulise protsessi juures võib olla polükarbamiidist membraani kasutamine, mis on kergesti pealekantav pihustamise teel. Hüdroisoleeritava kile paksus on 2 mm.

Polümeerne kate on kõrge elastsusega , mis võimaldab kasutada seda isegi keldri betoonist seintes tekkinud pragude moodustumise korral.

Kui keldriseinad on aga tellisest, tuleb teha tugevdava võru eelnev krohvimine tsemendilahusega järgneva hüdroisolatsiooniga polükarbamiidist elastaatoriga. Kohustuslikuks on samuti läbipuhutav ventilatsioon, eriti siis, kui ruum on mõeldud toiduainete hoidmiseks. Kui ehitises ei ole keldrit ettenähtud, siis kasutatakse horisontaalset hüdroisolatsiooni (sokliosas, asfalditasemest 20 cm kõrgemal).

Polükarbamiidi pihustamiseks tuleb rakendada eelnevaid operatsioone tehnoloogiate jälgimisega. Seina pind peab olema puhas.

Kui Te tegelete tõsiselt enda maja hüdroisolatsiooniga, pidage meeles, et peale infot materjalide ja nende kasutamise tehnoloogiate kohta tuleb teada ja meeles pidada vundamendi või keldri eripärasid, nende puudusi, neid piirkondi, mille suhtes tuleb olla eriti tähelepanelik: mikropraod, külmad õmblused, betoonist aluste defekt. Külmad õmblused tekkivad betoneerimisel, kui juba kõvenenud kiht kaetakse värske betooniga. Kuna tardunud ja värske betooni haakuvus on madalam, kui monoliitne betoonikate, ilma tööõmbluseta, siis tekkivad praod just selles kohas. Kõige tihedamini on õmbluste pinnad kõige vastuvõtlikumad krundi, jää, lume ja muust tekkiva mustusele, mis tunduvalt vähendab betoonikihtide haakuvust.

Mis põhjendab polükarbamiidi kasutamist vundamentide ja keldrite hüdroisolatsiooniks? Eelkõige materjali kõrge elastsus, mis hoiab ära niiskuse sattumist ning võib kinni hoida mitme atmosfääri tugevusega veesurvet. Äärmiselt tähtis on ka töötemperatuuride vahemik polükarbamiidi pihustamisel – kahjustamata materjalide funktsioone nii soojuskraadide, kui ka miinuskraadide juures. Traditsiooniliste hüdroisolatsiooni materjalide probleem seisneb äärmiselt lühikeses elueas – betuumeni või vesiklaasi põhjal materjal sunnib juba aasta pärast Teid muretsema lekete pärast. Polükarbamiid (polüuurea) – see on elastomeer, hüdroisolatsiooni materjalide uue põlvkonna esindaja, mida iseloomustavad kõrge vastupidavus, elastsus, vee-ja keemiline kindlus, termokindlus, mis teeb temast veel rohkem kõlbliku materjali antud eesmärkide jaoks.

Arvestades energiaallikate hindade tõusuga tasub mõelda kvaliteetsemast polüuretaanist soojusisolatsioonist, mida saab peale kanda vundamendi või soklikorruse peale. Soojusiolatsioon teostatakse vahtpolüuretaani pihustamise meetodil, samamoodi õmblusteta. Sellisel juhul pihustatakse hüdroisolatsiooni kiht soojusisolatsiooni peale…